Piirkonnad
Konjak sünnib Prantsusmaa edelaosas Charente'i jõe ääres, kus lubjarikkad mullad, mahe Atlandi kliima ja sajanditepikkune kogemus loovad maailma ühe hinnatuima kangejoogi.
Cognaci piirkond
Konjakiks võib nimetada ainult jooki, mis on valmistatud kindlaksmääratud Cognaci piirkonnas, peamiselt Charente’i ja Charente-Maritime’i departemangudes. Viinamarjadest valmistatud vein destilleeritakse kaks korda vasest alambikis ning saadud piiritus laagerdub tammevaatides vähemalt kaks aastat. Iga samm on rangelt reguleeritud, et konjak jääks tõeliselt oma päritolumaa jooks.
Kuus kasvuala
Piirkond jaguneb kuueks kasvualaks ehk cru’ks, mis paiknevad justkui kontsentrilised ringid ümber Grande Champagne’i. Mida lähemal on kasvuala keskmele ja mida rohkem on mullas kriiti, seda peenemad ja pikema elueaga on sealsed piiritused.
- Grande Champagne — piirkonna süda, kõige peenemad ja pikaealisemad piiritused.
- Petite Champagne — elegantne ja lilleline, Grande Champagne’i lähim naaber.
- Borderies — väikseim kasvuala, ümarad kannikese- ja pähklinoodiga piiritused.
- Fins Bois — suurim kasvuala, puuviljased ja kiiresti küpsevad piiritused.
- Bons Bois — maalähedase ja rustikaalse iseloomuga.
- Bois Ordinaires — ookeani ääres ja saartel, merelise iseloomuga.
Miks päritolu loeb
Muld, kliima ja mikrokliima mõjutavad viinamarju ning seeläbi ka piirituse aroomi ja seda, kui kaua see vaadis küpseda suudab. Nii on sama konjakimaja kahel eri kasvuala konjakil täiesti erinev iseloom. Kasvualade tundmine aitab mõista, miks üks konjak on lilleline ja õrn, teine aga puuviljane ja elav — ning leida just see stiil, mis sulle meeldib.